Kui said diagnoosi – rasedusaegne diabeet, siis kujutan ette, et võid tunda hirmu ja olla segaduses mõeldes, et mis see sinu ja sinu beebi jaoks nüüd tähendab.
Hea uudis on see, et teadlikult toimides on täiesti võimalik, et sul on terve rasedus ja loomulik sünnitus.
Vaatame lähemalt, mida on oluline teada, et hoida enda ja oma lapse tervis kontrolli all.
Mis on rasedusaegne diabeet?
Rasedusaegne diabeet (gestatsioonidiabeet) tekib siis, kui veresuhkru tase tõuseb raseduse ajal üle normi. Raseduse käigus muutub keha loomulikult insuliini suhtes vähem tundlikuks, kuid mõnikord muutub see tundlikkuse langus liiga suureks. Tulemuseks on see, et keha ei tooda piisavalt insuliini või insuliin ei toimi tõhusalt, mis viib kõrgenenud veresuhkruni.
Kui veresuhkur püsib raseduse ajal kõrge, võib see mõjutada nii sind kui ka sinu last. Kuid õige veresuhkru kontrolliga saab enamikku nendest mõjudest ennetada.
Kuidas toimub testimine?
1. Veresuhkru esmane hindamine raseduse alguses
* Esmasele visiidile minnes (tavaliselt 10.–12. nädalal) kontrollitakse vere glükoosisisaldust tühja kõhuga.
* Kui tase on kõrge, suunatakse edasi täiendavale glükoositaluvuse testile.
2. Glükoositaluvuse test (GTT) – 24.–28. nädalal
* Testiks peab naine olema 8–12 tundi söömata (tühja kõhuga).
* Esmalt võetakse tühja kõhu veresuhkur, seejärel antakse juua 75 g glükoosilahust.
* Vereproove võetakse 2 korda: tühja kõhuga ja 2 tundi pärast glükoosi joomist (mõnikord ka 1 tund pärast joomist, sõltuvalt haiglast).
Diagnoosimise kriteeriumid (WHO ja Eesti ravijuhised):
Gestatsioonidiabeet diagnoositakse, kui üks või mitu järgmist väärtust ületab piiri:
| Aeg mõõtmisel | Veresuhkru piirväärtus (mmol/L) |
|---|---|
| Tühja kõhuga | ≥ 5,1 |
| 1 tund pärast glükoosi | ≥ 10,0 |
| 2 tundi pärast glükoosi | ≥ 8,5 |
Riskirühmad, kellele test tehakse varem:
* Ülekaal või rasvumine (KMI ≥ 30)
* Diabeet perekonnas (1. astme sugulasel)
* Eelmine rasedus gestatsioonidiabeediga
* Suur beebi varasemas sünnituses (≥ 4500 g)
* Polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS)
* Suhkru leid uriiniproovis
Veresuhkru taseme kontrolli all hoidmine toitumise abil.
Hea uudis on see, et rasedusaegset diabeeti saab tihti juhtida elustiili- ja toitumismuudatustega.
Enamikus suuremates haiglates (nt Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla) suunatakse diagnoositud patsiendid diabeediõe või toitumisnõustaja vastuvõtule, kus:
* Antakse juhised veresuhkru jälgimiseks
* Selgitatakse, kuidas toitumine mõjutab veresuhkrut
* Koostatakse isiklik toitumisplaan või antakse näidismenüüsid
* Patsiendile antakse tihti kaasa veresuhkru päevik, kuhu märkida toidukordi ja glükoosinäite.
* Haiglad jagavad ka toitumisjuhiseid või brošüüre, mis põhinevad Eesti ravijuhistel ja diabeediliidu soovitustel.
Väiksemates haiglates või tervisekeskustes võib esmane nõustamine tulla ämmaemanda või perearsti kaudu, kellel on vastav koolitus või kes suunavad edasi spetsialisti juurde.
Kui sul on rasedusaegne diabeet ja pole veel toitumisnõustajaga kohtunud, siis:
-
Küsi otse oma ämmaemandalt või naistearstilt:
“Kas ma saan suunamise toitumisnõustaja või diabeediõe vastuvõtule?” -
Helista oma haigla registratuuri või rasedate nõustamiskeskusesse – küsi, kas rasedusaegse diabeedi korral pakutakse toitumisalast nõustamist.
Kui oled Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis või mujal suuremas keskuses, saad suure tõenäosusega professionaalse nõustamise haigla kaudu tasuta. Kui sa elad väiksemas kohas või ei saa suunamist, võid kaaluda ka Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsiooni või Eesti Diabeediliidu kaudu leida usaldusväärse eraisikust nõustaja (kuid sel juhul võib teenus olla tasuline).
Siin sulle mõned toimivad põhimõtted:
Reegel: ära söö süsivesikuid “üksi”
Veresuhkru kontrollimise kuldreegel on mitte kunagi süüa süsivesikuid üksi. Alati lisa neile ka valku ja tervislikke rasvu.
Näiteks:
* Röstsaia asemel söö röstsaia maapähklivõiga
* Puuvilja kõrvale söö juustu või pähkleid
* Riisi asemel vali täisväärtuslik eine, kus on ka valku ja köögivilju
See lihtne strateegia aitab vältida veresuhkru kiiret tõusu ning hoiab taseme stabiilsemana.
Õpi tundma oma keha reaktsioone
Igaühe keha reageerib toidule erinevalt. Ühele võib sobida 45 grammi süsivesikuid toidukorra kohta, teisele ainult 15 grammi. Veresuhkru mõõtmine pärast sööki aitab mõista, millised toidud just sulle sobivad ning millised tuleks menüüst välja jätta või kohandada.
Terviklik toidukorra ülesehitus
Keskendu toitaineterikastele toitudele, mis toetavad nii sind kui sinu beebit:
* Kvaliteetsed valgud (nt muna, kala, kaunviljad)
* Tervislikud rasvad (nt avokaado, oliiviõli, seemned)
* Tärklisevaesed köögiviljad (nt brokoli, spinat)
* Kompleksed süsivesikud mõõdukates kogustes
Pea meeles, et iga rasedus on erinev, seega tasub toitumist kohandada vastavalt enda kehale ja vajadustele.
Sünnitus ja rasedusaegne diabeet
Üks oluline fakt, mida tihti ei mainita: kui sinu veresuhkur on dieedi ja elustiiliga hästi kontrollitud, ei tähenda rasedusaegne diabeet automaatselt riskirasedust.
Kuigi mõned arstid soovitavad sünnituse esilekutsumist 39. nädalal, näitavad uuringud, et hästi juhitud veresuhkruga rasedust võib turvaliselt jätkata kuni loomuliku sünnituse alguseni.
Koosta koos oma doulaga või ämmaemandaga sünnitusplaan, mis arvestab just sinu individuaalset olukorda, mitte üldist lähenemist.
Hästi kontrollitud veresuhkruga laps sünnib suure tõenäosusega normaalkaalus ja ilma tüsistusteta.
Mis saab pärast rasedust?
Rasedusaegne diabeet annab sulle väärtuslikku teavet selle kohta, kuidas su keha suhkrut töötleb.
Seda teadmist saab edukalt kasutada ka pärast rasedust:
* Jätka tasakaalustatud toitumist ka pärast sünnitust
* Kui võimalik, toida last rinnaga vähemalt kolm kuud – see vähendab oluliselt riski haigestuda 2. tüüpi diabeeti
* Ole füüsiliselt aktiivne
* Käi regulaarselt tervisekontrollis
Ja see diagnoos võib olla võimalus luua tervislikke harjumusi, mis toetavad sind ka edaspidi pikemas perspektiivis. Paljud inimesed jätkavad raseduse ajal tehtud positiivsete elustiili ja toitumise muudatustega ka pärast sünnitust.
Kokkuvõtteks: Rasedusaegne diabeet ei pea olema hirmutav – õige info, toetuse ja teadliku tegutsemisega on võimalik hoida oma ja lapse tervis tugeva ja stabiilsena.